Rapla kirik
26.06 kl 19
ÕHTUMISSA
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR ja TALLINNA KAMMERORKESTER
Solistid Yena Choi (sopran), Maria Valdmaa (sopran), Martin Karu (kontratenor),
Heldur-Harry Põlda (tenor) ja Olari Viikholm (bass)
dirigent Tõnu Kaljuste
Antonio Vivaldi (1678-1741)
Gloria RV 589 D-duur solistidele, koorile ja orkestrile (a 1715/16)
1. Gloria in excelsis Deo, Allegro (koor)
2. Et in terra pax, Andante (koor)
3. Laudamus te, Allegro (I, II sopran)
4. Gratias agimus tibi, Adagio (koor)
5. Propter magnam gloriam tuam, Allegro (koor)
6. Domine Deus, Largo (sopran)
7. Domine Fili unigenite, Allegro (koor)
8. Domine Deus, Agnus Dei, Adagio (alt, koor)
9. Qui tollis peccata mundi, Adagio (koor)
10. Qui sedes ad texteram Patris, Allegro (alt)
11. Quoniam tu solus sanctus, Allegro (koor)
12. Cum sancto Spiritu, Allegro (koor)
Dixit Dominus RV 594 D-duur solistidele, kahele koorile ja orkestrile
1. Dixit Dominus, Allegro (I, II koor)
2. Donec ponam inimicos tuos, Largo (I, II koor)
3. Virgam virtutis tuae, Allegro (I, II sopran, I, II koor)
4. Tecum principium, Andante (alt, I koor)
5. Juravit Dominus, Adagio (I, II koor)
6. Dominus a dextris tuis, Allegro (tenor, bass, I koor)
7. Judicabit in nationibus, Largo (I, II koor)
8. De torrente, Andante (sopran, I koor)
9. Gloria Patri, Allegro (I, II koor)
10. Sicut erat in principio, Allegro (I, II koor)
Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud nii koori- kui ka orkestri dirigendina. Ajalukku minev saavutus on 2014 Grammy võit parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest. Tema salvestisi on korduvalt esitatud Grammy plaadi auhindade nominendiks. Kaljuste albumeid on esile toodud erinevates kategooriates. Grammy nominatsiooni on saanud nii Norra helilooja Ståle Kleibergi ooper „David and Bathsheba“ kui ka sümfooniline muusika. 2019. aastal võitis ta rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) koos Wrocławi NFMi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate salvestuse eest. Kaljuste plaadid on võitnud ka mitmeid teisi auhindu: Cannes Classical Award (1999), Diapason d’Or (2000), Edison Prize (2000), Classic Brit Award (2003). Ta on teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic, BIS ja Caprice Records. Tõnu Kaljuste on rahvusvahelist tuntust kogunud oma mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Ta on koostööd teinud näiteks selliste Põhja- ja Ida-Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu asjatundja ja tutvustajana. Rahvusvahelist menu on toetanud Kaljuste koostöö mitmete tuntud orkestrite ja kooridega Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Kaljuste on olnud Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent. 2019. aastal nimetati ta Rootsi Raadio koori audirigendiks. Aastatel 2010–2020 oli Tõnu Kaljuste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. Ta on Tallinna Kammerorkestri asutaja (1993) ning alates 2019. aasta sügisest taas Tallinna Kammerorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutaja (1981) ning alates 2021. aasta augustist, pärast 20-aastast vahet, taas Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht. Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Tema eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival. Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, ta on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinna. 2000. aastal sai ta esimeseks Tallinna Toomkoguduse Maarja medali auhinna omanikuks. 2004. aastal anti Kaljustele Eesti Kultuurkapitali peapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Mitmel korral on teda autasustatud riikliku kultuuripreemiaga Veljo Tormise loomingu esitamise eest (2005 „Eesti ballaadid“, 2007 „Eesti naiste laulud“, 2009 „Eesti meeste laulud“), teda on tunnustatud ka välisministeeriumi kultuuripreemiaga (2011) ning ta on Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1998), Riigivapi II klassi teenetemärgi (2000) kavaler ja Eesti Kultuurkapitali peapreemia laureaat (2021).
Yena Choi (sopran) alustas lauluõpinguid oma kodumaal Lõuna-Koreas Incheoni Kunstide Kõrgkoolis Myung-Sung Hani juhendmisel. 2018. aastal omandas ta bakalaureusekraadi Seouli Rahvusliku Ülikooli muusikakolledžis, kus tema õpetajateks olid You-Jeong Jin, Hyun-soo Suk ja Yoon-Jeong Choi. 2020. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Nadia Kuremi käe all. Ta on laulnud solistina Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Tõnu Kaljuste kontsertidel. Enne Eestisse elama asumist laulis ta kaheksa aastat solistina Incheoni kirikus, töötas neli aastat Seo-gu poiste- ja tüdrukutekoori hääleseadjana ning oli kaks aastat Seouli Seosomuni kiriku solist. Alates 2021. aastast on Yena Choi Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja.
Maria Valdmaa (sopran) alustas lauluõpinguid Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis klassikalise laulu erialal Marika Eensalu juures. Õpingud jätkusid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis (MMus 2012) vanamuusikaspetsialistide Jill Feldmani, Michael Chance´i ja Peter Kooij juhendamisel. Maria on edukalt esinenud mitmetel barokklaulu konkurssidel nii Itaalias kui ka Prantsumaal ning 2014. aastal saavutas teise koha ja publikupreemia Händeli laulukonkursil Londonis. Suure osa Maria Valdmaa kontserdid repertuaarist moodustavad barokiajastu suurvormid. Viimati on ta astunud üles solistina Ton Koopmani ja Amsterdami Bachikooriga Prantsusmaal, Haapsalu vanamuusikafestivalil G. F. Händeli oratooriumis „Theodora“ (dirigent Toomas Siitan), J. S. Bachi „Johannese passioonis” Andres Mustoneni ja Camerata Jerusalemiga Iisraelis, Mozarti reekviemis Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Hongkongis (dir Kaspars Putniņš), Monteverdi „Vesprites” Dunedin Consordiga (dir John Butt) Itaalias ning Peter Spissky ja Tallinna Kammerorkestriga Eestis. Valdmaa on esinenud solistina ERSO ees ning ansamblite Madalmaade Bachi Ühing, Vox Luminis, Il Gardellino, Dunedin Consort ja Collegium 1704 koosseisus on Maria esinenud Euroopa ja USA mainekates kontserdisaalides. Maria Valdmaa on plaadistanud plaadifirmale ERP varast itaalia repertuaari ansambliga Floridante ning esimesena Arvo Pärdi keskuses salvestanud improvisatsioonilisi šoti ja inglise laule koos Soome viola da gamba mängija Mikko Perkolaga.
Martin Karu (kontratenor) õpib klassikalist laulmist Londonis Guildhall School of Music & Drama kõrgkoolis. Alates 2020. aastast on tema juhendajaks kontratenor Andrew Watts. Karu repertuaar on põhiliselt fokusseeritud Barokk ooperite ja oratooriumite ümber, kuid lisaks leiab sealt hulgaliselt teoseid Renessanss ajastust ja ka nüüdismuusikast. Arvo Pärt, J. Dove, Bernstein, Wolf, Pergolesi, Handel, Vivaldi, Bach, Purcell, Dowland on vaid loetud nimed tema poolt esitatud heliloojatest. 2021. aastal debüteeris Karu Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (aariad J. S. Bach teostest „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“) ja JAM on the Marsh festivalil Inglismaal (L. Bernstein „Chichesteri psalmid“). Lisaks sellele astus Karu esmakordselt üles koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Barokkorkestriga (J. S. Bach „Magnificat in D“) ja soleeris Vanemuise teatri Ooperigalal. 2022. aasta kevadel osales Karu esmakordselt Londonis toimuva rahvusvahelise laulukonkursi Handel Singing Competition poolfinaalis. 2020. aastal pälvis Karu Noore Õpetlase Stipendiumi, mille andis välja eelmine Eesti president Kersti Kaljulaid. Lisaks nimetati ta Hans Teetlausi Fondi stipendiaadiks ning Noor Laulja 2020 tiitliga Pille Lille Muusikute Fondi poolt. 2021. aastal avaldas veebikeskkond Bachtrack Karust isikuloo.
Heldur Harry Põlda (tenor) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli kooridirigeerimise (õp Hirvo Surva) erialal ja 2019. aasta sügisel lõpetas bakalaureuseõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakooli ooperilaulu erialal õp David Pollardi ja Ruby Philogene lauluklassis. Heldur Harry tegi oma lavadebüüdi 8-aastasena Rahvusooperis Estonia. Tänaseks on noormehe repertuaaris mitmeid ooperi- ja muusikalirolle. 2019. aasta esimeses pooles astus Heldur Harry Tony rollis lavale Rahvusooper Estonia lavastuses „West Side Story“ ning 2019. aasta augustist alustas stipendiaadina solisti tööd Rahvusooperis Estonia. 2021. aasta sügisest jätkab Põlda solisti rollis, tuues lavale erinevaid rolle, seal hulgas Ivan Lõkov („Tsaari mõrsja“), Camille („Lõbus lesk“), Tybalt („Romeo ja Julia“) ning Tamino („Võluflööt“). Benjamin Britteni kammerooperi „Kruvipööre“ peaosa eest pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia (2008), samuti on noormees Eesti Kooriühingu koostööpreemia laureaat (2010) ja pälvinud EestiRahvuskultuuri Fondi Georg Otsa Fondi stipendiumi (2013).
Olari Viikholm (bass-bariton) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu erialal (2012), tema juhendajad olid professor Jaakko Ryhänen, professor Mati Palm ja professor Ivo Kuusk. 2003. aastal pälvis ta Mart Saare nimelisel lauljate konkursil II preemia. Lauljateed alustas Olari Viikholm Vanemuises ning aastail 2000–2006 töötas Rahvusooper Estonias. Alates 2013. aastast kuulub ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koosseisu ning 2012. aastast teeb külalissolistina taas kaasa Rahvusooper Estonia lavastustes. Olari Viikholmi ooperirollide hulka kuuluvad Sir John Falstaff ja Marullo (Verdi „Falstaff“ – festivalil Château de Rochambeau’s Prantsusmaal – ja „Rigoletto“), nimiosa Rossini ooperis „Sinjoor Bruschino“, Morales (Bizet’ „Carmen“), Zaretski (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Mr. Slook (Rossini „Abieluveksel“), Bob (Menotti „Vanatüdruk ja varas“), Sciarrone (Puccini „Tosca“), Abraham (McMillani “Clemency”), Šarik (Steineri „Kaks pead“ – Nargenfestival) ning operetirollid Jim Kenyon (Stotharti „Rose-Marie“), Enrico Piselli ja Maître de Plaisir (J. Straussi „Öö Veneetsias“ ja „Viini veri“), Bogdanowitsch (Lehári „Lõbus lesk“). Olari Viikholm on laulnud solistina sellistes suurvormides, nagu Beethoveni „Missa solemnis“, Rossini „Väike pidulik missa“, Bachi „Jõuluoratoorium“, „Magnificat“ ja Johannese passioon, Mozarti ja Fauré reekviemid, Brahmsi „Saksa reekviem“, Monteverdi „Maarja vesper“ ja Dvořáki missa D-duur.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. 1981. aastal Tõnu Kaljuste loodud koori ees on peadirigentidena seisnud veel briti dirigent Paul Hillier (2001–2007), hollandlane Daniel Reuss (2008–2013) ning läti dirigent Kaspars Putniņš (2014–2021). Alates 2021. aasta augustist on koori kunstiline juht taas Tõnu Kaljuste. Koori repertuaar ulatub barokkmuusikast kuni 21. sajandi teosteni, kus eriline koht on Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Tõnu Kõrvitsa, Galina Grigorjeva, Ülo Kriguli ja teiste eesti heliloojate loomingul. Aastakümneid on koor tegutsenud rahvusvahelises muusikaelus koos mainekate dirigentide ja orkestritega, esinemispaikadeks Viini Kontserdimaja, Sydney Ooperimaja, Londoni Royal Albert Hall, New Yorgi Carnegie Hall, Los Angelese Walt Disney Kontserdimaja, Zürichi Tonhalle jpt. Külalisdirigentidena on koori ees seisnud sellised maailmanimed, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Neeme Järvi, Marc Minkowski, Gustavo Dudamel, Peter Phillips, Richard Tognetti jpt. Stabiilset kõrgtaset näitavad ka koori ligi 80 salvestist, mida on 16 korral Grammyle esitatud ning kahel korral hinnatuima plaadiauhinna võitnud. Koori plaadistusi ehivad ka teised prestiižikad auhinnad, sh Gramophone’i auhind, Diapason d’Or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, Choc de l’Année Classica jne. Viimati pälvis tunnustuse Kaspars Putniņši juhatusel salvestatud album „Schnittke: Choir Concerto; Three Sacred Hymns; Pärt: Seven Magnificat-Antiphons”, mis esitati Grammy auhinna nominendiks parima kooriesituse kategoorias ning pälvis auhinna „Diapason d’Or de l’Année”. 2020. aastal valis BBC muusikaajakiri Classical Music Eesti Filharmoonia Kammerkoori kümne parima koori hulka maailmas.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Koormeister Lodewijk van der Ree
Sopran: Kristine Muldma, Hele-Mall Leego, Annika Lõhmus, Mariliis Tiiter,
Triin Sakermaa, Yena Choi, Maria Valdmaa
Alt: Marianne Pärna, Karin Salumäe, Maarja Helstein, Anna Dõtõna, Ave Hännikäinen, Cätly Talvik
Tenor: Kaido Janke, Toomas Tohert, Raul Mikson, Lodewijk van der Ree, Sander Sokk,
Danila Frantou, Miguel Gonçalves Silva
Bass: Aarne Talvik, Rainer Vilu, Henry Tiisma, Andre Tõnnis, Olari Viikholm, Gert-Heiko Kütaru,
Kristjan-Jaanek Mölder
Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Ligi kolme aastakümne jooksul on orkestrist kujunenud üks Eesti esinduskollektiive, kes on oodatud esineja kontsertlavadel nii Euroopas kui ka mujal maailmas. TKO on äratanud tahelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähetuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. TKO hinnatud keelpillimängijad astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena. Tallinna Kammerorkestri kauaaegne koostööpartner on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoor – ühised esinemised ja salvestused on toonud mõlemale kollektiivile rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. 1993. aastal salvestati nimekale plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat „Te Deum“, mis pälvis kõrgeid hinnanguid maailma juhtivatelt muusika kriitikutelt ning püsis kuid plaadi edetabelite esikümnes. ECMi märgi alt on ilmunud veel Pärdi autoriplaadid „Litany“, „In Principio“ ja „Adam’s Lament“, samuti Erkki-Sven Tüüri „Crystallisatio“ ning Heino Elleri „Neenia“. Orkester on salvestanud ka firmadele Warner Music / Finlandia Records, Carus Verlag, Ondine, Alba jt. Esimese peadirigendi Tõnu Kaljuste käe all tegutses orkester aastatel 1993–1995 ning 1996–2001. Olulise jälje TKO arengusse on jätnud Juha Kangas, kes oli 1995–1996 peadirigent ning 2001–2003 kunstiline nõustaja. Järgnenud kümnel hooajal kureeris orkestri tegevust Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Eri Klas, 2013–2019 oli peadirigendiks Risto Joost. Alates 2019. aasta septembrist on TKO peadirigent taas orkestri looja Tõnu Kaljuste.
Tallinna Kammerorkester
Kontsertmeister Harry Traksmann
I viiul: Harry Traksmann, Olga Voronova, Helen Västrik, Yana Mägila, Robert Traksmann, Katrin Matveus,
II viiul: Elo Tepp, Mari Targo, Peeter Margus, Anete Ainsaar, Eva-Maria Sumera
Vioola: Laur Eensalu, Joosep Ahun, Helen Kedik, Mart Kuusma
Tšello: Leho Karin, Siluan Hirvoja
Kontrabass: Andres Kungla, Jüri Lepp
Oboe: Riivo Kallasmaa, Aleksander Hännikäinen
Trompet: Priit Aimla, Chris Sommer
Timpanid: Madis Metsamart
Klavessiin: Reinut Tepp
Orel: Kadri Toomoja
„Ta on vana mees, kel on tohutu kirg komponeerida. Kuulsin, kuidas ta võttis ülesande komponeerida kontsert kõigi partiidega kiiremini, kui ümberkirjutaja jõuab sellest koopia teha.” Nii kirjeldab Antonio Vivaldit 18. sajandi prantsuse kirjanik Charles de Brosses oma Veneetsia reisimälestustes 1739. aastal. Vivaldi “tohutu komponeerimiskire” tulemusena on tema 40 umbes loominguaastast tänaseks tuntud 770 teost, milles kehastub kujukalt itaalia barokkstiili kõrgaeg. Vivaldi loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, ent tema oopuste nimekirjas on ka 49 ooperit, vokaal-sümfoonilisi suurteoseid ning hulgaliselt teosed kammerkoosseisudele.
Enne 1920. aastaid ei osatud arvatagi, et Antonio Vivaldi on komponeerinud ka sakraalteoseid. Ent nimetatud ajal tuli Torino Rahvusraamatukogust päevavalgele hulk helilooja käsikirju, mille seas leidus üle 50 kirikumuusika teose (missad, psalmid, antifonid, hümnid, soolomotetid jm) – need olid eripalgelised, ambitsioonikad nii sisult kui väljenduslaadilt ning kunstiliselt tasemelt võrdväärsed tema kontsertidega. Üks leide oli Vivaldi sakraalmuusika šedööver – pidulik ja särav „Gloria“ D-duur RV 589, mis toodi itaalia helilooja, pianisti ja dirigendi Alfredo Casella juhatusel 1939. aasta septembris esimesele nüüdisaja ettekandele Vivaldi sakraalmuusikale pühendatud kontserdil Sienas. Oopuse loomise asjaolud pole teada; arvatavasti komponeeris helilooja „Gloria“ 1715. aasta paiku, mil ta täitis ajutiselt Ospedale della Pietà koormeistri kohuseid ning tõenäoliselt kõlas teos orbudekodu kasvandike esituses mõnel jumalateenistusel. Solistidele, koorile ja orkestrile kirjutatud „Gloria“ RV 589 koosneb 12 osast, pakkudes rikkalikult muusikalisi kontraste: helistikes, tempodes, meetrumis, homofoonilise ja polüfoonilise faktuuri ning koori- ja sooloosade vastandamises. Teose viimase osa lõpufuuga (“Cum sancto spiritu”) on Vivaldi laenanud oma kaasaegselt, Giovanni Maria Ruggierilt. ““Gloria“ on ilmselt kõige mõistetavam ja vahetumalt arusaadav teos kogu Vivaldi sakraalmuusikast”, on täheldanud ameerika muusikateadlane H. C. Robbins Landon oma raamatus “Vivaldi, Voice of the Baroque”. Kahele koorile, solistidele ning instrumentidele kirjutatud „Dixit Dominus“ RV 594 kuulub Vivaldi olulisimate kirikumuusika teoste hulka. Sarnaselt "Gloriaga" on "Dixit Dominus" kirjutatud D-duuris, mis toob esile teose piduliku atmosfääri ning aitab ka välja tuua trompetite säravat kõlavärvi. „Dixit Dominuse“ tekst pärineb 109. psalmist mida Vivaldi ajal kasutati kas ettelugedes või lauldes traditsiooniliselt õhtujumalateenistuse esimese osana. "Dixit Dominuse" täpne loomisaeg ei ole teada, kuid arvatakse, et see on kirjutatud kas 1720. aastate lõpus või 1730. aastate algus, mõne Itaalia suurema kiriku tellimusel.